Meet Katrin Selbak, an English–Estonian sworn translator with a legal mind, a theological soul, and a tech-savvy edge. From translating devotionals to reviewing software and marketing content for global IT brands, Katrin’s career spans law, languages, and IT business. She works from her home office in the middle of Estonia, where she blends structured workflows with thoughtful rituals—and brings cultural insight to every project.

Katrin Selbak on juristi mõtteviisi, teoloogi hinge ja digifänni suhtumisega inglise-eesti vandetõlk. Katrini karjääritee on loogelnud läbi õiguse, keelte ja IT äri – päevasõnade tõlkimisest globaalsete IT brändide tarkvara ja turundussõnumite eestindamiseni. Tema päevad mööduvad Kesk-Eestis kodukontoris, kus üli- ja vahel üleorganiseeritud töövood vahelduvad mõtestatud ja vahel suisa rituaalsete rutiinidega, tuues kultuuritunnetust igasse ettevõtmisse.

What are your source and target languages, and how did you learn your source languages?

I’m an English–Estonian sworn translator, working into my native language, Estonian. Estonia is a small country of just over a million people, nestled between and influenced by the cultures of Germany, Finland, Russia, and Sweden. We’re a small nation, so we grow up knowing we’ll need other languages.

Like most Estonians of my generation, I started learning Russian in first grade and English in fourth. In the ’90s, when Estonia regained independence, Western TV flooded in—Santa Barbara in Russian was my first cultural gateway! Later, MTV and English-language channels followed, and I picked up more English from school, TV, reading, and real-life use.

At university, where I studied law, I listened to almost every English-language guest lecture I could find—law, public finance, anything. I also learned a bit of several other languages along the way: German, French, Italian, Dutch, Turkish, Spanish… and later Hebrew and Greek during theology studies. While I don’t translate from those, having a sense of how languages work helps me with English nuances. Kind of like large language models—training on many languages seems to help them handle less common ones better, as if they apply patterns from one to another.

Millistest keeltest millistesse keeltesse tõlgid ning kuidas neid keeli õppisid?

Ma olen inglise-eesti vandetõlk, seega tõlgin oma emakeelde – eesti keelde. Eesti on pisike riik veidi üle miljoni inimesega ning asub kuskil Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel. Nende riikide kultuurid on Eestit sajandite jooksul palju mõjutanud. Me oleme väike rahvas ning teame lapsest saati, et võõrkeelte oskus on suur väärtus.

Sarnaselt enamiku minu põlvkonna Eesti lastega õppisin koolis esimesest klassist vene keelt ning neljandast klassist inglise keelt. 90ndate algul Eesti taasiseseisvumise ajal vallutas meid Lääne kultuur – üks terve pikk suvi Kesktelevisiooni venekeelset Santa Barbarat oli minu esimene võõrkeelse meediasisu tarbimise kogemus. Hiljem tulid MTV ja muud ingliskeelsed satelliittelevisiooni kanalid. Inglise keel jäi külge koolist, telekast, lugemisest ja suhtlemisest.

Ülikoolis õigusteadust õppides kasutasin iga võimalust kuulata külalislektoreid ja seda mitte ainult õigusteaduskonnas. Näiteks võtsin ingliskeelse kursuse ka avaliku sektori rahandusest. Samuti õppisin semestri või paari kaupa kõikvõimalikke keeli: saksa, prantsuse, itaalia, hollandi, türgi, hispaania keelt … ning hiljem teoloogiat õppides ka heebrea ja kreeka keelt. Ma ei tõlgi nendest keeltest, kuid üldisem keeltest arusaamine aitab mind ka inglise keelest tõlkides. Nii nagu suured keelemudelid saavat väiksemate keeltega paremini hakkama, kui neid treenida ka mõne suure keele andmetega. Nagu nad kannaks mustreid ühest keelest teise üle.

What are your specialisms, and how did you choose them?

I started translating professionally in 2014, working with daily devotionals for an NGO. As I had studied law and knew English, I also took the sworn translator exam and passed it.

Since then, I’ve worked with Estonian translation agencies, direct clients, and, for the last five years, also with global agencies. Today, I focus on helping global IT brands expand into Estonia through expert localization of software, legal, and marketing content.

Millistele valdkondadele oled spetsialiseerunud ning kuidas need valisid?

Professionaalselt tõlkimist alustasin 2014. aastal MTÜ-s kristlike päevasõnade tõlkimisega. Kuna olin õppinud õigust ja oskasin inglise keelt, läksin ka vandetõlgi eksamile ning endalegi üllatuseks saingi läbi.

Pärast vandetõlgiks saamist hakkasin tõlkima Eesti tõlkebüroodele ja otseklientidele. Viimasel viiel aastal on minu põhikliendid rahvusvahelised tõlkebürood. Nüüd aitan globaalsetel IT brändidel Eestit vallutada, lokaliseerides nende tarkvara, kasutustingimusi ja turundussõnumeid.

Did you undertake formal training to become a translator, and if so, what? And since qualifying as a translator, which further studies have you undertaken to hone your specialisms and/or languages?

I’ve learned far more about my specialisms than my source language. My first step was studying law in the ’90s, which later allowed me to become a sworn translator. Then, in 2014, I took a practical business course to start freelancing and got my first taste of marketing.

Around the same time, I started a BA in Theology (which took me six years—my family grew during those years). I began by translating devotionals, so the timing made sense.

When my studies and career paused for a bit, I took a 4-month .NET programming course—yet another language, in a way. And when I started to grow my freelance translation business again, I took a CAT tools course at the University of Tartu, which led me to enroll in their MA in Translation Studies. So now I hold an MA in Law, a BA in Theology, and an MA in Translation Studies—yet no degree in either my source or target language.

Kas omandasid enne tõlkijaks saamist eriala ning kui jah, siis millise? Ja mida oled õppinud pärast tõlkijaks saamist, et täiendada oma valdkonnateadmisi ja/või keeleoskust?

Olen inglise keelt õppinud palju vähem kui muid erialasid. Kõigepealt õppisin 90ndatel õigusteadust, mis aitas mul hiljem vandetõlgiks saada. Seejärel 2014. aastal käisin alustava ettevõtja koolitusel ning puutusin esimest korda lähemalt kokku turundusega.

Umbes samal ajal läksin Kõrgemasse Usuteaduslikku Seminari teoloogiat õppima (ja jäin sinna kuueks aastaks, kuna samasse aega sattus pere suurenemine). Tõlkimist alustasin kristlikest päevasõnadest, nii et see klappis hästi.

Kui mu õpingud ja karjäär vahepeal pausil olid, sattusin Vali-IT .NET koolitusele – veel üks keel, seekord programmeerimiskeel. Ja kui hakkasin jälle aktiivsemalt tõlkima, võtsin Tartu Ülikoolis tõlkeabiprogrammide kursuse, mis viis järgmise sammuna tõlkeõpetuse magistriõppesse. Nii et nüüdseks olen omandanud kolm eriala – MA õigusteaduses, BA teoloogias ja MA tõlkeõpetuses – kuid mitte ühtegi kraadi ei inglise ega eesti keele erialal.

What does a normal working day look like for you?

My morning ritual is simple but sacred: I brush my teeth, sip a glass of warm water, and eat one piece of fruit. I don’t drink coffee, and I usually stay off my phone until I’ve done the basics.

Once I’m at my desk in my home office, I review the priorities I set the day before. I typically work in two main blocks—one before lunch and one in the afternoon. Google Calendar runs my life, from client deadlines to reminders for when to start cooking. I don’t always resist the urge to check LinkedIn or emails “just for a second,” but I try to stay focused during my planned work hours.

After breakfast and lunch, I like to take a short break before jumping back into work. Fiction and walking are my favourite resets. If the sun is shining, I walk. If not, I read. I try to do both in daylight—which, in our Nordic winters, is a bit of a race with just 4–6 hours of sunlight. That’s one of my favourite perks of freelancing: even though my hours look similar to a regular office job, I can stretch my post-meal break to an hour or two if I want.

Kuidas üks sinu tavaline tööpäev välja näeb?

Mul on lihtne aga kindel hommikurutiin: pesen hambad, joon klaasi sooja vett ja söön ühe puuvilja. Ma ei joo kohvi ning enamasti ei näpi telefoni enne, kui tähtsamad asjad on tehtud.

Kodukontori töölaua taha jõudes vaatan üle eelmisel päeval tehtud plaanid. Tavaliselt töötan kahes jupis – üks jupp enne ja teine peale lõunat. Kogu elu käib Google kalendri järgi – seal on nii tõlketööde tähtajad kui ka lõunasöögi tegemise meeldetuletused. Vahel satun „korraks“ LinkedIni või e-kirju lappama, kuid enamasti püüan tööajal siiski tööd teha.

Pärast hommikusööki ja lõunasööki teen enne arvutisse sukeldumist midagi muud. Minu lemmikud on ilukirjandus ja kõndimine. Kui päike paistab, siis kõnnin. Kui ei, siis loen. Püüan mõlemat teha päevavalgel, mida meie põhjamaistel talvedel on aga kõigest 4–6 tundi päevas, nii et sinna mõlema mahutamine on paras väljakutse. See on üks asi, mis mulle vabakutselise elu juures meeldib – kuigi mu tööaeg on tavalise kontoritöö sarnane, võin pausi venitada tunni või kahe pikkuseks just siis, kui ise tahan.

What are your thoughts on the future of the translation industry since the advent of AI?

AI is here to stay. I see it as a tool—powerful, but not perfect. It can speed things up for certain content types, but it still needs a human to catch tone, nuance, and cultural context. Especially in Estonian, where sentence structure and cultural context matter a lot, raw machine translation just doesn’t cut it.

I’m not worried about AI replacing translators—but it may replace those who only do word-for-word work. The ones who’ll thrive are those who bring expertise, critical thinking, and the ability to make content feel local and natural.

At the Translating Europe Forum 2024, Marina Pantcheva, Director of Linguistic AI Services at RWS, said AI is like Obelix—it’s strong, but it needs an Asterix to guide it. She said we’re moving from “human in the loop” to “human in the cockpit.” That stuck with me. I believe translators need to aim for the cockpit.

Mida arvad tõlkemaailma tulevikust tehisintellekti ajastul?

Tehisintellekt (TI) on kohal ega kao kuhugi. Minu jaoks on see tööriist – võimas, aga mitte täiuslik. TI võib teatud asju kiiremini teha, aga see vajab ikkagi inimest nüansside ja nõksude kohendamiseks. Eesti keeles võib grammatika ja tähendus nii kergesti lappama minna ning siin ei piisa ülevaatamata toor-masintõlkest.

Ma ei karda, et TI tõlkijatelt töö ära võtab – aga TI võib asendada neid, kes tõlgivad sõna-sõnalt. Ka TI ajastul toovad edu hea valdkonnatunnetus, kriitiline mõtlemine ja inimlikult kõlav keel.

Tõlkekonverentsil Translating Europe Forum 2024 rääkis globaalse tõlkebüroo RWS tehisintellektipõhiste keeleteenuste juht Marina Pantcheva, et TI on nagu Obelix – see on väga tugev, aga Asterix on see, kes mõlema eest mõtlemise töö ära teeb. Marina tõdes, et me liigume „inimene tsüklis“ (human in the loop) mudelist „inimene juhtpuldis“ (human in the cockpit) mudeli poole. See jäi meelde. Usun, et tõlkijatel tasub sihtida juhtpulti.

How would you like your translation career to progress over the next 5 years?

I want to aim for the cockpit. For about half a year now, I’ve shifted from mostly translating to also doing review and LQA (linguistic quality assurance) for one global IT brand. I still translate for others, but the perspective shift has been huge. As a translator, I often edit translation memory and machine translation matches. As a reviewer, it doesn’t matter how the translation was created—my job is to ensure it adheres to the client’s style and terminology, sounds human and natural, without rewriting for the sake of preference.

Over the next five years, I want to stay in that space—working with global IT brands, whether through agencies or directly. Whether the future of LangOps is built around translation memories, AI prompts, or something entirely new, I want to be part of shaping how it lands in Estonian.

Millises suunas tahaksid järgmisel viiel aastal oma tõlkekarjääri arendada?

Suundun juhtpuldi poole. Viimasel poolel aastal olen läinud põhiliselt tõlkimisest kaugemale ja võtnud vastu uue väljakutse – globaalse IT brändi tõlgete toimetamine (review) ja keelelise kvaliteedi tagamine (LQA, linguistic quality assurance). Tõlgin ka endiselt, aga vaatenurk on täiesti uus. Tõlkijana on sageli suur osa minu tööst tõlkemälu ja masintõlke vastete hindamine ja toimetamine. Toimetajana pole aga oluline, kuidas tõlkija tõlkeni jõudis – minu töö on kindlustada, et lõpptulemus vastab kliendi stiilijuhendile ja terminibaasile ning kõlab inimlikult ja loomulikult, tegemata samas liigselt eelistustest lähtuvaid parandusi.

Järgmisel viiel aastal tahan seda jätkata – töötada globaalsete IT brändidega, ka tõlkebüroode kaudu. Ükskõik, kas keeleteenuste (LangOps) keskmes on tõlkemälud, TI juhised (prompts) või midagi hoopis uut, tahan osaleda selles, kuidas see kõik lõpuks eesti keeles kõlab.

What are your Dos and Don’ts for new translators just starting out?

Do track your time. Know how many hours you really work, not just how much you think you could. You don’t have 12-hour days, 7 days a week. Freelancing includes admin, marketing, CPD—things no one pays you for but that still count.

Do track your money. Set your rates based on reality, not guesswork. Know your expenses, follow up on invoices, and don’t forget to send them in the first place.

Don’t take on work you’re unsure about—whether it’s the subject, timeline, or rate. Saying no early is better than missing a deadline or delivering poor quality.

Do keep track of what you’ve translated. Word counts, subject areas, industries. It’ll save you later when clients ask for specifics.

Do ask for recommendations, and showcase them—on LinkedIn, your website, wherever.

And above all: aim for excellence, not perfection. Learn to work fast and well. Be polite. Meet deadlines. Know your worth—and respect others, too. It’s a people business, even when it’s all online. Build trust and expand your business.

Palun anna mõned näpunäited, mida alustavad tõlkijad võiksid teha või millest hoiduda?

Pea arvestust oma aja üle. Tea, mitu tundi tegelikult töötad, mitte mitu võiksid töötada. Ära arvesta 12-tunniste tööpäevadega seitse päeva nädalas. Vabakutselise töö on ka kõikvõimalikud haldustegevused ja asjade üle järje pidamine, turundus, enesetäiendamine – kõik need asjad, mille eest keegi ei maksa, aga mis vajavad ka aega. 

Pea arvestust oma raha üle. Määra oma hinnad reaalsuse, mitte arvamuste põhjal. Tea oma kulusid, jälgi müügiarvete laekumist ning ära unusta neid saata.

Ära võta vastu tööd, mida sa ei saa teha – kui sulle ei sobi valdkond, tähtaeg või hind. Pigem kohe keelduda kui tähtaeg üle lasta või kehv tõlge esitada.

Pea arvestust selle üle, mida oled tõlkinud. Sõnade arv, tekstide valdkonnad, klientide tegevusalad. Oska vastata, kui kliendid või tõlkebürood küsivad, kui palju milliseid tekste tõlkinud oled.

Küsi tagasisidet ja soovitusi ning näita neid – LinkedInis, veebilehel, kus tahes.

Ja eelkõige: püüa olla suurepärane, mitte täiuslik. Õpi kiiresti ja hästi töötama. Ole viisakas. Pea tähtaegadest kinni. Tea oma väärtust – ja pea ka teistest lugu. See on inimeste äri, isegi kui kõik on veebis. Kasvata usaldust ja laienda oma äri.

Katrin, I cannot tell you how much I have enjoyed this interview. Ours is such a very Anglophone-centric industry, it gives me enormous pleasure to be able to showcase a language that I am sure gets far too little exposure. Aitäh!